Sõbrad ja hobid - ühised või igal omad?

Inimene on sotsiaalne olend ja nii näib täiesti normaalne, et meil kõigil on lisaks pereliikmetele sõpru ja tuttavaid, kellega meid seovad ühised hobid või huvialad. Ometi on just sõbrad ja hobid see teema, mis minu kabinetis sageli probleemina üles kerkib. Paarisuhtes võib juhtuda, et üks pool tunneb end hüljatuna just teise poole hobide tõttu ning sellelt pinnalt on tülid kerged tekkima. Milline on lahendus?

Olgu kohe öeldud, et mina pean ka abielus paari puhul mõlemat kaasat siiski eraldi inimeseks ja isiksuseks. Kuid on nii naisi kui mehi, kes arvavad, et abielludes saab kahest üks ja seda sõna otseses mõttes. Isegi selliseid mõtteid ei tohi olla, mida teine pool ei tea, rääkimata tegudest. Suhe võib isegi edukalt toimida, kui kokku satuvad kaks samasuguse mõtteviisiga inimest. Kuid päris kindlasti tekivad probleemid sellises abielus, kus ainult üks pool peab end sõna otseses mõttes teise küljeluuks.

Nii kõlavadki paariteraapias erinevad etteheited selle kohta, kuidas mees või naine veedab liiga palju aega oma sõpradega, käib liiga sageli trennis, pühendab hobile rohkem tähelepanu kui oma kaasale või teeb liiga pikki tööpäevi. Sest ka töö võib olla hobi! Selliste etteheidete korral tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas see, keda süüdistatakse liigselt hobidele pühendumises, naudib oma pereväliseid tegemisi või on see lihtsalt kodust põgenemine. Paraku on pikad tööpäevad, igapäevased trennid ja sagedased sõpradega kohtumised tihti sobivaks ettekäändeks kodust eemal olla. Sellisel juhul käärib suhe juba ammu ja hoopis teistel põhjustel.

Kui aga inimene ongi loomult aktiivne, mitmekülgsete huvide ja laia sõpruskonnaga, siis sellise kaasa koduseinte vahele aheldamine on juba eos läbikukkunud üritus. Siis püüan ma alati selgitada, et taolised inimesed saavad oma koduvälistest tegevustest nii palju uut energiat juurde, et sellest võidavad kõik, eelkõige just pereliikmed! Kui kodusem pool, olgu ta siis mees või naine, tunneb end seetõttu hüljatuna, siis tasuks ehk temalgi lahtiste silmadega ringi vaadata ja endale sobiv huviala või hobi leida?

Mina kuulun õnneks või kahjuks nende inimeste hulka, kelle töö on tema hobi. Ja vastupidi. See võtab suurema osa mu päevast, kuid annab mulle palju rohkem tagasi. Kogemusi, elutarkust, tasakaalukust, uusi tuttavaid, empaatiavõimet ja vastuseta küsimusi, mis panevad õhinaga uut päeva ootama :-)