Kui väimees on loll ja minia laisk...

Väikesed lapsed - väikesed mured, suured lapsed - suured mured. See lause kõlab mu kabinetis tavaliselt siis, kui kliendiks on mõni naine või mees, kelle laps hakkab pesast välja lendama. Ainult lennupartner on vanemate arvates valesti valitud!

Tean omast käest, et vanemad on viimased, kelle arvamust kuulad siis, kui silmad näevad ainult seda üht ja õiget. Oled kõrvuni armunud ja absoluutselt veendunud, et just see inimene on sinu teine pool. Pealegi veel selline pool, kelles on olemas kõik hea ja mitte midagi halba. Ainult et miks oma vanemad sellest mõnikord aru ei saa?

Ma ei räägi sellest perioodist, kus vanemad hommikuni üleval istuvad, kuni pubekas peolt koju laekub. Ega ka mitte sellest ajast, kus lapse tujud, välimus ja sõbrad vahelduvad kiiremini kui ööpäev. Jutt käib sellest hetkest, mil järeltulija tutvustab sulle oma väljavalitut, kelle ta on otsustanud sinu minia või väimehena perekonda tuua. Ja sina oled ainus, kes saab aru, kui vale valik see on.

Pettunud ämmade-äiade lugusid on mu kõrvad kuulnud küll ja veel. Ikka juhtub, et väimees on liiga loll ja vaene, ilma igasuguste ambitsioonideta, kehvast perest, liiga blond või liiga tume, liiga pikk või liiga lühike või hoidku jumal, valest rahvusest! Miniatega pole asi parem. Need on reeglina liiga laisad ja lohakad, liiga paksud või liiga peenikesed, liiga ülbed või liiga jutukad, aga päris kindlasti liiga ahned! Kuidas ometi sedasi saab olla, et oma laps nii vale valiku on teinud?! On ju teist küll kogu hingest ja parimate kavatsustega kasvatatud. Aga näe, ikka valis valesti!

Tegelikult pole need lollid väimehed ega laisad miniad, kellega sellised ämmad-äiad rinda pistavad. Nad maadlevad omaenda purunenud unistuste ja luhtunud plaanidega sellest, millist elu ja kellega nende laps tulevikus elama hakkab. Kui ikka oled oma vaimusilmas näinud tütart mehele minemas ambitsioonikale arstitudengile, kellest tulevikus saab mainekas kirurg, siis on raske leppida olukorraga, kus tütar toob koju naabripoisi, kes pole ülikoolis käinudki ja kelle vanematega oled juba aastaid tagasi tülli läinud. Või siis üllatab su tubli poeg, kellelt juba ammu lapselapsi ootad, sind sellega, et lapselapsed küll tulevad, kuid teist verd, sest su tulevane minia on kaugelt maalt ja teisest rassist. Katsu siis esimese hooga rõõmust hüpata...

Pole kahtlustki, et need paanikas ämmad-äiad armastavad oma lapsi tegelikult sama palju kui need, kes laste valikutega lepivad. Nad lihtsalt ei suuda nii kergelt lahti lasta oma unistustest, mis neil oma laste tuleviku osas olid ja mida hoolega on toidetud. Kui hirmudest üle on saadud, avastavad lõpuks ka nemad, et olgu perre toodud minia või väimees milline tahes, vanema arvamus siin ei loe. Ainus, mida tark lapsevanem teha saab, on olla olemas siis, kui teda vajatakse. Sest vahel harva selgub, et vanemal oligi algusest peale õigus ;-)