Kartulid ja apelsinid

Kartul on hall ja ilmetu, nagu me teame. Kui seda vaatad, ei hakka sülg jooksma ega fantaasia lendama. Mõtled ainult, et kuidas seda siis täna süüa. Kooriks ära ja paneks keema? Praeks hoopis? Või pistaks koos koorega ahju? Vahet pole. Kartul on kartul ja jääb selleks alati. Samas võib kartuli peale kindel olla. See on odav, alati olemas ja täidab tublilt kõhtu. Just selline on ka kartul-naine! Juba ammu ei hakka sinul, mees, teda vaadates süda kiiremini lööma (kas kunagi üldse lõi või oli see siiski mõistuse hääl, mis ütles, et võta ta endale?). Ta on tubli, töökas, usaldusväärne ega jäta sind kunagi nälga. Sellisega võib lapsi saada nii palju kui torust tuleb, sest tubli kartul-naine katab ja toidab nad kõik. Ka mehe.

Apelsin... Kujutle seda võrratut värvi, nuusuta seda lõhna! Tunned, kuidas süljenäärmed pahinal tööle hakkavad ja kõrisõlm lõnksatab? Nüüd mõtle, kuidas sa ta lahti koorid... Riba riba järel ja see vaatepilt, mis sealt avaneb, tekitab sinus sellise isu, mida sa vaevu taltsutada suudad. Sa rebid ta viiludeks, ahmides isuga iga suutäit ja mõnuga tundes, kuidas magus mahl kõrist alla voolab. Selline ta ongi, see apelsin-naine! Sinul, mees, hakkab juba tema nägemisest selg higistama. Ta pole sind veel märganudki (kui üldse märkabki!), aga sina tead ja tunned juba, kui imeliselt ta lõhnab ja kui võrratult maitseb... Sa tahad teda nii väga, et kaotad igasuguse mõtlemisvõime. Sinus on ainult üks tunne – iha. See hõrk apelsin teab seda. Ja kasutab sind ära! Aga sa ei hooli sellest, kui sa oled... mees!

Ja nüüd küsimus Sulle, naine: kes sina oled? Kartul või apelsin?

Testi end ja saad teada!

NB! Tõe huvides olgu öeldud, et valdav enamus naisi peab end apelsinideks ja täpselt sama suur hulk naistest on tegelikult puhtakujulised kartulid. Pole olemas mitte ühtegi kartulit, kes ei tahaks olla apelsin nagu pole ka ühtegi apelsini, kellest kunagi võiks saada kartul…